Latest news

Maksumäärad 2012

2012. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus.

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%.
  • Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
  • Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
  • Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust.
    Näide
    Meessoost töötaja, kelle isikukood algab numbritega 34812…, makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2012 (vanaduspensioniiga on 63 aastat). Naissoost töötaja, kelle isikukood algab numbritega 45006…, makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2012 (vanaduspensioniiga on 61 aastat ja 6 kuud). Loe veel…
  • Kogumispensioni makse määr on 2% kõikidele isikutele, kes on liitunud (kohustatud liituma) kohustusliku kogumispensioniga. Kohustusliku kogumispensioniga liitumist saab kontrollida pensionikeskuse veebilehelt. 

    Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril. See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2011. aasta keskel, siis II samba maksed tuli pidada kinni kuni 2011. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt (2% või 1%) ja alates 2012. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta.

    Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.

    2011. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning nendelt kinnipeetavate kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile (juhul, kui töötasu detsembri kuu eest makstakse välja jaanuaris), tuleb maksed arvestada 2%-lises maksemääras ja deklareerida maksudeklaratsiooni vormil TSD jaanuari kohta (esitamise tähtaeg 10.02.2012). Kui aga detsembri töötasu maksti välja detsembris, siis tuli maksete kinnipidamisel rakendada 2011. aastal kehtinud makse määrasid (2% või 1%) ja deklareerida maksed 2011. aasta detsembri vormil TSD (esitamise tähtaeg 10.01.2012).

Äriseadustiku muudatused osaühingule 2011

Tõusnud on piirmäär, millest alates on mitterahalise sissemakse tegemisel vaja kaasata audiitor.

Käesolevast aastast tuleb audiitor kaasata mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimiseks, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja ühe mitterahalise sissemakse väärtus on üle 1/10 osakapitalist.

Samuti tuleb audiitor kaasata siis, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitmete väiksemate mitterahaliste sissemaksete väärtus on kokku üle poole osakapitalist (seega minimaalselt üle 12 500 euro).

Võlausaldajate huvide kaitseks suurendatakse samas isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.

Oluline muudatus puudutab ka osa ostueesõigust.

Varem kehtis põhimõte, et kui osanik oma osa müüs, oli ostueesõigus teisel osanikul. Soovi korral sai põhikirjaga kehtestada vaid erandi, et ostueesõigust ei ole juhul, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Nüüd see põhimõte enam ei kehti ning osa võõrandamisel saab ostueesõiguse põhikirjaga täielikult välistada.

 

Kaotatud on juhatuse liikme tähtajaline ametisse nimetamine.

Muudatuste kohaselt nimetatakse juhatus ametisse tähtajatult, kuid põhikirjaga saab ette näha ka tähtajalise nimetamise.

Kaotatakse ka seni suurtele osaühingutele kehtinud kohustusliku nõukogu nõue.

Nüüdsest võib nõukogu ette näha põhikirjaga, kuid kohustuslikku nõukogu ettekirjutust seadusest ei tulene.

Muudatused vähendavad ka ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid.

Näiteks esindaja osalemist osanike üldkoosolekul saab edaspidi tõendada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikirjaga. Ka otsuse eelnõu võib osanikele otsustamiseks saata koosolekut pidamata, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Seoses üleminekuga eurole tuleb äriühingutel arvestada ümber ka firma osade väärtused ning teha vastavad muudatused äriregistris.

Osaühingute puhul kehtestatakse minimaalse osakapitali ja minimaalse osa nimiväärtuse suuruseks praeguse 40 000 krooni ja 100 krooni asemel 2500 eurot ja 1 euro.

Lisaks saab uuest aastast osaühingu asutada ka sissemakset tegemata: osakapital tuleb sisse maksta alles siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.

Eurole üleminekuga seonduvad põhikirjamuudatused äriregistris on kogu 2011. aasta jooksul riigilõivuvabad.

Majandusaasta aruanne

Seoses majandusaasta aruannetega tuleb aga silmas pidada seda:
– et juhul kui Teie majandusaasta lõppes enne 1. jaanuari 2011, tuleb majandusaasta aruanne esitada kroonides.
– Juhul kui majandusaasta lõppes 1. jaanuaril 2011 või hiljem, siis tuleb majandusaasta aruanne esitada eurodes.

Aruannet saab koostada ja esitada elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis. Aruandekohuslased, kes ei soovi aruannet koostada ja esitada ettevõtjaportaalis, saavad aruande registrile esitada ka notari kaudu.

Koolituskulud ja maksusoodustused

Sügise algusega saab taas hoo sisse huvialaringide ja trennide tegevus, samuti peavad oma õpingute eest maksed tegema tasulises õppes õppivad tudengid. Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus soovitab planeerida hariduskulude eest tehtavad maksed, et maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada. „2012. aastal esitatavas tuludeklaratsioonis on maksimaalne erinevate soodustuste alla kuuluv kulu 3196 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksustamisperioodi tulust.  2013. aastal esitatavas deklaratsioonis on see summa enam kui kolmandiku võrra väiksem ehk 1920 eurot. Muudatus puudutab kulusid, mis tekivad alates 2012. aastast. Hariduskulude eest tasumisel tuleb jälgida, et õppemaksu tasuks see pereliige, kes kulud oma maksudeklaratsioonis esitab ja kellel on arvestusalusel perioodil tulumaksuga maksutatud tulu. Eriti oluline on seda silmas pidada kõrghariduse eest tasumisel, kuna õppetasud jäävad vahemikku 1800-4600 eurot aastas, mis moodustab peagi enam kui poole soodustuse alla kuuluva summast ühe inimese kohta,“ andis teabekeskuse juht Piret Suitsu nõu. “Kui näiteks pereisa deklaratsioonil kajastuvad kodulaenu intressid ja väiksema lapse lasteaia- ja trennitasu, oleks tark tasuda suurema lapse ülikooli eest teise vanema kontolt, et jagada kulud kahe deklaratsiooni vahel. Selline süsteem puudutab neid perekondi, kus vanemad on vabaabielus või abikaasad ei soovi mingil põhjusel esitada ühist tuludeklaratsiooni. Abielus inimestel on võimalik kajastada kulud ühisdeklaratsioonis, näidates riigile nö ühist rahakotti ning neil on selle võrra vähem muret.“

„Tudeng, kellel puudub sissetulek või on see ebapiisav, ei saa ise õppemaksu deklareerida ning õppemakse peab tasuma lapsevanema või keegi teine lähikondne, kes koolituskulud oma tuludeklaratsioonis esitab. Ka ei teeni enamus tudengeid nii palju, et soodustust täiel määral kasutada. Samuti tähendab see näiteks seda, et koduse ema kontolt, kes tulumaksuga maksustatavat tulu ei teeni, ei peaks koolituskulusid maksma,“ selgitas Suitsu. Oma maksustatavast tulust võib maha arvata kalendriaasta jooksul tasutud enda ja/või alla 26 aasta vanuse lapse, lapselapse, venna ja õe koolituskulud või nende koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Vanem või lähikondne võib deklareerida õppemaksu, mis on tasutud enne lapse 26 aasta vanuseks saamise kuupäeva. Kui koolituskulu tasutakse kellegi teise eest, tuleb maksjal hoolt kanda, et koolitusasutusele oleks teada lisaks maksja andmetele ka õppija nimi ja isikukood. Silmas tuleb pidada ka seda, et koolituskulu ei saa tulust maha arvata juhul, kui makse tehakse tulumaksuga mittemaksustatavast stipendiumist.

Koolituskulu saab teenitud tulust maha arvata ainult juhul, kui see on makstud õppimise eest kas riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või erakoolis, millel on koolitusluba antud eriala õpetamiseks, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidust pakkuda. Samuti saab koolituskuludelt tulumaksu tagasi taotleda eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppinu või nende poolt korraldatavatel tasulistel kursustel osalenu. Paraku ei saa soodustust mitte kõik huvialakoolid-ringid, sestap soovitab Suitsu lapsele trenni või ringi valides eelnevalt täpsustada, kas teenust pakkuv huviala- või spordikool kuulub riigi poolt aktsepteeritud huvihariduse pakkujate hulka, kellele sooritatud maksetelt tulumaksu tagasi saab. “Paraku on ka huviala- ning spordikoole, kelle puhul see soodustus ei kehti. Negatiivse üllatuse vältimiseks oleks mõistlik see eelnevalt selgeks teha,“ rääkis ta. Seda, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba või registreering, saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist.

viide: www.rup.ee

Maksumuudatused alates 01.01.2011

Maksumuudatused alates 1. jaanuarist 2011

Tulumaksuseaduse muudatused

Oma finantsvaralt teenitud maksukohustuse edasilükkamiseks võib füüsiline isik võtta kasutusele nn investeerimiskonto, milleks on tavaline arvelduskonto ja mida kasutatakse maksuhaldurile tõestamiseks, et näiteks väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu pole võetud tarbimisse, vaid on investeeritud järgmisse finantsvarasse. Maksukohustus tekib alles siis, kui kontolt tehtud väljamaksed ületavad sinna tehtud sissemakseid.

Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Emaühingu tütarühingu töötajale antud erisoodustuselt peab tulu- ja sotsiaalmaksu maksma tütarühing.

Töötajale antud osalusoptsiooni puudutava muudatuse kohaselt maksustatakse edaspidi optsioone nende realiseerimisel, mitte andmisel. Kui optsiooni andmise ja realiseerimise vahel on vähemalt kolm aastat, siis maksukohustust ei teki üldse.

Alates 2011 aastast ei saa enam maksusoodustustega teha kingitusi ja annetusi riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele, haiglatele ja ülikoolidele.

Alates uuest aastast saab füüsiline isik maksuvabalt müüa kahe aasta jooksul ainult ühe oma eluaseme.

Uue sõnastuse kohaselt on isikud seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel on teise üle valitsev mõju.

Maksukorralduse seaduse muudatused

Kui maksumaksja asukoht ei ole teada, siis avaldab maksuhaldur dokumendi kokkuvõtva osa Ametlikes Teadaannetes ainult ühe korra senise kahe asemel.

Rahandusministrit volitatakse kehtestama ühtsed nõuded elektroonilisel kujul säilitatavatele raamatupidamisdokumentidele. Määruse regulatsiooni aluseks on võetud OECD juhend.

Muutub maksukohustuslasele makstava intressi arvestus. Muudatuse kohaselt arvestatakse maksukohustuslasele intressi kuni raha nn ettemaksukontole laekumiseni. Ettemaksukontolt kantakse raha isiku nõudmisel tema pangakontole viivitamata. Muudatuse jõustumisel vähenevad riigi halduskulud ja maksuhalduri halduskoormus.

Täiendatakse tänaseid eelaresti võimalusi. Maksuhaldurile antakse õigus pöörata kohtu loal sissenõue ka maksukohustuslase varalistele õigustele (nt pangakonto, kütus). Lisaks antakse maksuhaldurile õigus taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole, kui on selgelt näha muude täitetoimingute võimatus.

Maksuintressile seatakse ülempiir, milleks on maksuvõla suurus. Muudatuse jõustumise hetkeks tekkinud ning maksunõuet ületavat intressivõlga ei kustutata, kuid muudatuse jõustumise päevast intressi juurde ei arvestata.

Riigilõivuseadus

Seoses eurole üleminekuga asendatakse kroonides väljendatud riigilõivumäärad eurodega. Summad on ümardatud üldjuhul isikule soodsamas suunas 1 eurosendi täpsusega.